Me ei raiunud puud selle pärast, et saada juurde poolteist parkimiskohta ega selle pärast, et kellegi tuppa paistis vähe valgust*. Ta oli omamoodi ilus ja meeldis paljudele aga tema tervis ei olnud hea.

Juuresolevatel piltidel punase joonega näidatud kohtades oli puu sisu niivõrd pehme, et seda sai sealt paljakäsi välja koukida. (Kahjuks ei tule fotodelt selgelt välja värvitooni erinevus võrreldes terve osaga, valgus ei olnud pildistamiseks kõige parem.)

Isegi kui kogu puu kõrgusest oli ainult umbes meetri jagu pehme, siis paraku ei saanuks ülejäänud võra hõljuda omaette ilma selle vahepealse tükita, mul on väga kahju.

Me ei tea kaua ta oleks sellisena vastu pidanud. Koht on tuulte eest hästi kaitstud ja hea õnne korral oleks võinud veel mitu aastat seista. Spetsialistid ütlevad, et sellised puud ei murdu tavaliselt tükkhaaval nii, et ükspäev ragiseb ja teisel pudeneb; oht on selles, et nad tulevad maha ühtäkki ilma igasuguse hoiatuseta.

Veel mõned pildid raiumisest on albumis.

Raieluba.